LINNUVAATLUS

10.10.2008 toimus Loodusturismi I kursusel Haapsalu promenaadil linnuvaatlus õpetaja Mall Vainolaga.
Linnuvaatlust aitas läbi viia Marko Valker Silma Looduskaitsekeskusest, kes tõi linnuvaatlustoru ja binoklid. Alustasime 11.00 Promenaadi hotelli juurest. Ilm hommikul pilvine, kuid õnneks sajuta, hiljem tuli ka päike välja. Temperatuur 10-11 kraadi. Tuul puhus loodest ja oli küllalt tugev, eriti kui liikusime edasi Aafrika ranna poole. NB! Linnuvaatlust hea teha, kui päike selja taga.
Haapsalu laht on rahvusvahelise tähtsusega, koos seda ümbritsevate roostike, rannaniitude ja rannikujärvedega moodustab väga soodsa peatumis- ja pesitsusala partidele, vartidele, püttidele, hanedele ja luikedele. Madalaveeline (keskmine sügavus 1-2m) tuulte eest kaitstud merelaht sobib neile veelindudele pesitsus-ja peatuspaigaks. Haapsalu lahte ümbritsevates roostikes ning rannaniitudel pesitseb ca 20 linnuliiki, kelle arvukus ületab 1% Eesti populatsioonist. See on kõige olulisem pesitsusala rästas-roolinnule ning rooruigale Eestis. Siin pesitseb 16,7% roohabekate, 8,4% hallhane, 6,5% kühmnokk-luige, 5,9% roo-ritsiklinnu, 4,1% tiigi-roolinnu ning 3,2% tuttpüti Eesti asurkonnast.

Madalad lahed on valdavalt mudase põhjaga. Kohati kasvavad lahtede põhjal penikeeled (Potamogeton sp.), mis teeb selle soodsaks peatumisalaks väikeluigele. Haapsalu lahel peatub kevadrändel korraga kuni 40 000 ja sügisrändel kuni 100 000 veelindu.
(allikas: http://www.envir.ee/lk/aewa/index.php?id=15)

Veetaset lahes mõjutab tuul. Läänekaarte tuuled toovad vett juurde.
Lahel põhiosa moodustavad viupardid (kümneid tuhandeid), lisaks rääkspardid, sinikaelpardid ja rägapardid.
Arvukuselt teised on laugud (10-15 tuhat).
Kui siiani olen arvanud, et luik on luik, siis sain teada, et neid kolm sorti meil: kühmnokk-luik, laululuik ja väikeluik.
Siidisabad siristasid puu otsa, armsad väiksed pontsakad. :)

Kormoraani kohta saime teada, et nende sulestik ei ole veekindel - puuduvad rasunäärmed. See lihtsustab vee all ujumist, kuid raskendab lendamist. Seepärast peavad nad ennast ka kuivatama, et sulestik ära ei vettiks. Sirutab tiivad laiali kui istub kivil.
Üritasime ka ülelendavaid parvesid loendada, aga esialgu veel mitte eriti õnnestunult.
Lindude kohta, keda meil õnnestus näha, lisan infot, mille võtsin "Loodusõpe" koduleheküljelt (http://www.looduspilt.ee)
Taimedest näitas meile õpetaja meri-mugulkõrkjat ja kare kaiselit.