RÄGAPART

Rägapardid saabuvad aprillis ja lahkuvad septembris-oktoobris.
Välimus. Isane rägapart on pruuni pea ja rinna ning valge silmatriibuga. Ülejäänud sulestik on hall, nokk ja jalad on hallid. Lennul on tiibadel sinine tiivaküüdus. Emaslind on pruun, silmal on tume triip
Segamini võib ajada... Segamini võib ajada enamuste partlaste emaslindudega, kes kõik on ühtemoodi pruunikad ja silmapaistmatud. Enim sarnaneb tänu kasvule piilpardi emaslinnuga. Rägaparti saab eristada saab tugevama peamustri, pikema noka ja heledama keha järgi. Rägapardid liiguvad ka tavaliselt paarikaupa, mitte suurtes parvedes nagu piilpardid.
Levik ja rändamine. Rägapart pesitseb enamuses Euroopas ja Lääne-Aasias. Talvituvad Aafrikas.
Kus võib kohata... Elupaigana eelistab luhtasid ja järvi. Rände ajal ka rannikutel.
Eluiga. Pikim teadaolev eluiga on üle 21 aasta.
Eluviis. Rägapart otsib toitu, pea vee all. Veest tõusevad lendu ilma vaevata, nagu ka teised väikest kasvu pardid. Rändavad suhteliselt hajali, kevadeti mõnikord kogunevad puhkepeatuse ajaks suurematesse gruppidesse.
Pereelu. Pesa ehitatakse maikuus, selleks on varjatud mättal asuv lohuke või põõsaalune. Emane muneb 8-11 muna ja haub neid 21-23 päeva. peale koorumist on pojad suutelised ise endale toitu otsima. Pojad saavad lennuvõimeliseks 35-40 päevaselt, suguküpseks 1 aastaselt. Rägapardil on 1 kurn aastas.
Toidulaud. Sööb peamiselt taimset toitu - veetaimi, võrsed jms, talvel ka seemneid. Suveperiodil sööb vähesel määral ka putukaid, koorikloomi ja molluskeid.
Vaenlased.* Röövlinnud ja kiskjad.
Arvukus. Eestis pesitseb 2000-2500 paari, Euroopas 390-590 tuhat paari.
Iseärasused. Rägapart on ainus pardiliik, kes Euroopast talveks täiesti ära rändab.