LAULULUIK

Laululuik on II kategooria kaitse all - liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu)
Millal võib Eestis kohata...
Reeglina märtsist maini ja oktoobrist detsembrini läbirändel põhjapoolsetele märgaladele, olles sel ajal üsna tavaline. Üksikud isendid ka talvituvad. Suvel pesitseb u. 100 paari.
Välimus.
Kühmnokk-luige suurune, üleni valge, sirge kaela ja saleda joonega luik. Täiskasvanul nokatüvik laialt kollane, ots must. Noorlinnul on nokatüvik roosakas. Ei painuta kaela ega tõsta sulgi kohevile nagu kühmnokk-luik. Noorlinnud pruunikashallid. Lennul kael sirgelt ees, tiivad laiad, harali hoosulgedega,. Jalad lühikesed, mustad, ujulestadega.
Segamini võib ajada... Väikeluigega. Ehkki viimane on väiksem, kuid kehakujult sarnane. Käitumine ja häälitsused sarnased, ehkki nagu nimigi ütleb, on laululuik valjema olemisega. Kogenematum linnusõber võib ehk kaugelt segi ajada ka kühmnokk-luigega, kuid viimase tunduvalt kohevam kuju ja punane nokk laululuige saleduse ja kollase nokatüviku vastu peaks asjad kergelt oma kohtadele asetama.
Levik ja rändamine. Lauluik pesitseb Euraasia põhjaosa tundra- ja taigaaladel ning –saartel. Vähesel määral pesitseb ka lõuna pool kuni Kesk-Euroopani. Talvitub pisut lõuna pool, enamasti Kesk-ja Lääne Euroopas (suurimad talvituspopulatsioonid Saksamaal ja Taanis). Eestis on pesitsevate paaride arvukus viimastel aastakümnetel järjest suurenenud ja muutnud varasema läbirändaja juba arvestatavaks pesitsejaks (u. 100 paari).
Kus võib kohata... Läbirändel merel ja suurematel järvedel. Pesitsevad paarid peidetumatel rabajärvedel, merelahtedel vms.
Eluiga. Rekordiliselt on registreeritud kuni 22 aastat. Looduses on see enamasti ilmselt oluliselt lühem.
Eluviis. Tegutseb veekogudel ujudes või vees seistes. Toitu hangib põhjast kasutades selleks oma pikka kaela. Lendab sirgjooneliselt ja aeglaste, raskete tiivalöökidega, mille madalatoonilist vihinat on kaugele kuulda. Maandumiseks ja õhkutõusmiseks vajaba küllaltki pikka hoovõturada. Tegutseb peaaegu alati salkadena. Hääl vali ja kaugelekostev „gluu-gluu” ja „gluk-gluk”.
Pereelu. Laululuiged moodustavad paarid kogu eluks. Pesa ehitavad nii emas- kui isaslind koos. Pesitsusaeg on mai lõpp ja juuni. Kurnas 4-7 suurt kollakasvalget muna. Haub emalind, isane peab samal ajal vahti. Haudumisaeg kestab u. 36 päeva. Pojad on pruunikashallid ja võimelised kohe pesast lahkuma ning ujuma, ehkki eelistavad alguses kasutada trtanspordivahendina ema selga. Lennuvõimeliseks saavad pojad erinevatel andmetel u. 90-150 päeva vanuselt. Noorlinnud saavad suguküpseks 4 aastaselt. Laululuigel on 1 kurn aastas.
Toidulaud. Peamiselt veetaimede veealused osad, mida hangib kasutades oma pikka kaela. Väikesel määral veeselgrootud.
Vaenlased. Laululuigel on vähe looduslikke vaenlasi, kuna pole palju neid, kel jõud temast üle käib. Poegi võiks ehk ohustada merikotkas ja kalda ääres maismaakiskjad.
Arvukus. Eestit läbib kevadisel lõuna-põhjasuunalisel rändel hinnanguliselt 20 000 laululuike. Sügisel aga 5-10 000. Maailmas hinnatakse arvukuseks u. 180 000 isendit. Sellest Põhja-Euroopas u. 59 000, Islandil 20 000. Peale selle veel Mustal merel ja Lääne-Siberis 17 000, Kaspial ja Kesk-Aasias 20 000 ning Ida-Aasias 60 000 isendit.
Iseärasused. Laululuik lendab oma rändelende väga kõrgel. Kõrgeim siiani mõõdetud kõrgus on 8,2 kilomeetrit. Temperatuur sellisel kõrgusel on -40 kraadi (C).