SUUR-LAUKHANI

Millal võib Eestis kohata... Reeglina aprillis-mais ja septembris-oktoobris rohkearvulise läbirändajana.
Välimus. Hallhanest pisut väiksem, kuid sellelegipoolest üsna kogukas hani. Pruunikashall sulestik. Teiste hanede seast hästi äratuntav kõhul olevate korrapäratute mustade ristitriipude järgi. Valge lauk ja roosakas-oranžikas nokk. Triibud tekivad küll noorlindudel alles teisel sügisel ja valge lauk esimesel talvel. Noorlinnul on lisaks nokal ka must küünis. Jalad ujulestadega ja oranžikad. Euroopas võib kohata peamiselt kaht alamliiki (kokku on neid viis): Euroopa-Siberi (albifrons) ja Grööni (flaviostris). Esimesel on nokk roosakas, teisel oranžikas.
Segamini võib ajada... Väike-laukhanega, ehkki viimane,nagu nimigi ütleb, on suurest väiksem ning suur-laukhanel puudub väikesele omane valge silmarõngas. Samuti on suur-laukhanel väiksem lauk.
Levik ja rändamine. Pesitseb Euraasia ja Ameerika põhjaaladel ning Gröönimaa edelarannikul. Euroopa-Siberi alamliik on levinud Venemaal Kanini poolsaarest kuni Katanka jõeni Taimõri poolsaarel. Euroopa-Siberi alamliik talvitub Inglismaal ja Mandri-Euroopas, Grööni alamliik aga Iirimaal, Lääne-Šotimaal ja Walesis. Viimane on on siiski Euroopas oluliselt vähem levinud kui Euroopa-Siberi alamliik.
Kus võib kohata... Läbirändel ja talvel (Euroopa talvituskohtades) põldudel, madalatel märgaladel, järvedel, merelahtedel.
Eluiga. Rekordiliselt registreeritud 20,3 aastat
Eluviis. Veelind, hoiab veekogude lähedusse ja ka toitub ning otsib kaitset sageli seal. Rändel toitub sageli põldudel värskest orasest, põhjustades pahameelt talunike seas. Rändab suurte parvedena, mis sageli ulatuvad tuhandete isenditeni. Lennul kael sirgelt ees, lend sirgjooneline, raske. Lennuformatsioon V-kujuline. Häälitus „kliu” ja madal „kaga”. Lennul meloodiline kaga-kligi-kaga-kligi...”.
Pereelu. Suur-laukhaned moodustavad paarid kogu eluks ning on monogaamsed. Paarid moodustatakse sügiseti, enamus leiab partneri oma teisel elutalvel. Pesitseb mai lõpus – juuni alguses. Pesa maapinnal, rohu poolt varjatud lohus vms., veekogu lähedal. Haneema muneb korra aastas 4-7 muna, mille haudeaeg kestab 26-28 päeva. Pojad lahkuvad pesast 24h jooksul lähimale veekogule. Lennuvõimeliseks saavad pojad 45 päeva vanuselt. Sama aasta noorlinnud jäävad perega kokku kuni järgmise aasta kevadeni ning isegi järgmise pesitsusperioodi jooksul.
Toidulaud. Pehmed (vee)taimeosad, värske oras, juured, risoomid, marjad, seemned. Vähesel määral molluskid, tõugud ja veeputukad.
Vaenlased. Täiskasvanud hanel on küllaltki vähe looduslikke vaenlasi. Pesi ja poegi ohustavad rebased ja kajakad.
Arvukus. Maailmas 2,9-3,3 miljoni isendit. Euroopas pesitseb 62-70 tuhat paari, talvitub üle 1,1 miljoni linnu. Eestis on suur-laukhani rohkearvuline läbirändaja.
Iseärasused. Viimaste uuringute põhjal võidakse Grööni alamliik kuulutada koguni omaette liigiks oma eristuva välimuse ja käitumise põhjal (nt. ebatavaliselt pikk poegade eest hoolitsemise aeg, mis võib ulatuda mitme aastani, samuti haneliste seas haruldane hoolitsemine pojapoegade eest).