VÄIKELUIK

Väikeluik on II kategooria kaitse all - liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise või rikkumise tagajärjel ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime jätkumisel sattuda hävimisohtu)
Millal võib Eestis kohata... Väikeluik on Eestis läbirändaja. Linnud saabuvad märtsi lõpul või aprilli algul, lahkuvad pesitsusaladele mai esimeses pooles. Sügisene rändepeatus jääb oktoobrisse-novembrisse.
Välimus. Väikeluige isas- ja emaslindude välimused on sarnased, küll aga on isane natukene suurem. Sulestik on valge. Väikeluigel on kas nelinurkse või ümardunud kujuga sidrunkollane laik nokatüvikul.
Segamini võib ajada... Sarnane liik on laululuik, erineb kaela pikkuse (laululuigel on lühem kael) ja noka värvide osakaalu poolest (väikeluige nokal on vähem kollast ja rohkem musta). Põhjamaadesse võib satuda ka laululuige ameerika variant, kel on nokk üleni must.
Levik ja rändamine. Väikeluik pesitseb Siberi tundravöötmes alates Kanini poolsaarest, Kolgujevi saarest ja Novaja Zemljast kuni Kolõma deltani. Talvituvad Põhjamere rannikualadel.
Kus võib kohata... Rände ajal võib väikeluike kohata rannikul, järvedel ning üleujutatud poldritel. Pesitseb tundras.
Eluiga. Kuni 20 aastat.
Eluviis. Väikeluige pesitsusterritoorium on natuke suurem kui 2 km2, mida kiivalt kaitstakse teiste lindude eest. Toidu otsimiseks pistab oma pea vee alla, vahel harva isegi sukeldub. Lendu tõusmiseks jooksevad väikeluiged 3-4 meetrit mööda vett, et saavutada piisav kiirus lend tõusmiseks. Väikeluiged valivad omale kaasa kogu eluks. Kaasa valimine toimub tavaliselt aasta enne pesitsemist. Juhul kui üks neist peaks hukkuma asutakse omale uut paarilist otsima. Kui väikeluik tunneb end ohustatuna, siis ta ajab tiivad laiali ja sisiseb. Kui vaja, siis väikeluik suudab tõrjuda väiksemate kiskjate, näiteks rebase, rünnakuid.
Pereelu. Väikeluige pulmad kestavad hilistalvest kuni kevadise rände lõpuni. Emane muneb okstest, samblast, rohust ja heinast meisterdatud pessa mai lõpus või juunis 2-3, harva 4-6 kollakasvalget muna. Haudumisest võtab osa vaid emaslind ja see kestab 30-40 päeva. Isaslind kaitseb samal ajal pesa ning territooriumi. Noored näevad tavaliselt ilmavalgust juuli alguses. Uued ilmakodanukud on paari päeva vanuselt võimelised ise toitu otsima. Mõlemad vanemad abistavad neid toiduotsinguil. Natukese aja tagant hoiab üks vanematest neid soojas ning kaitseb kimulaste eest. Lennuvõimelisteks saavad pojad üle 70 päeva vanuselt. Pesitsusterritooriumile jäädakse augusti lõpuni. Pojad jäävad vanemate juurde ka talvel, vahetevahel ühinevad nendega ka eelmise aasta pojad. Süguküpseks saadakse nelja-viie aasta vanuselt.
Toidulaud. Väikeluige menüü moodustab kaelus-penikeele ning kamm-penikeele suure energeetilise väärtusega sigipungad ja pehmemad risoomiosad. Ära ei põlata ka mändvetikaid. Kui peatutakse põllumaadel siis võib süüa ka mahajäetud vilja.
Vaenlased. Tänu oma suurusele on tal looduslike vaenlasi vähe. Küll aga on ohustatud nende munad ja pojad, keda käivad kimbutamas rebased, hundid, saarmad, mingid, karud ja kajakad.
Arvukus. Kevadise rände ajal Eestis kuni 60.000, sügisel üle 21.000 linnu. Talvituma jääb väikeluiki Eestisse vähe, vaid 30-50 lindu. Euroopas pesitseb kuni 11 tuhat paari (peamiselt Venemaal), Euroopas talvitub rohkem kui 23 tuhat lindu.
Iseärasused. Suvel, pesitsushooajal, magab väikeluik enamasti maapinnal. Talvel veedetakse aga öötunnid vees.
Väikeluiki on nähtud lendamas kuni 2 km kõrgusel